Elu kui filmis 2

* Järgmise hommiku suurim üllatus oli see, et pidi mingil määral hakkama autot lumest puhastama. Varustust loomulikult polnud, seega ma tegin seda mingi kartongijupiga.
* Kuigi väljas tundus õhk päris jäine, siis tundub, et kohalikel on sellest suhteliselt savi ja talisuvitajaid leiab nii mõnegi.
* Hommikusöök söödud võtsime suuna Grand Canyoni poole.
* Kuna tripi peale kokku oli sõitmist palju, otsustasime kahe autojuhi jagu vahetustega sõita. See hommik oli minu jaoks esimest korda Ameerikamaal autorooli istuda. Autod on neil muidugi kõik automaatkastiga, mis teeb liiklusesse sulandumise kordades lihtsamaks. Kuna ma pole kunagi varem automaatkastiga sõitnud, siis pidurdamisel tahtis vasak jalg vägisi sidurit vajutada, kuid päeva lõpuks läks paremaks.
* Grand Canyon National Parki jõudes oli minu jaoks positiivselt üllatav, et kolme inimese ja auto kohta pidime maksma vaid 30 dollarit. Ma natuke kartsin, et taoline hind tuleb per nägu.
* Canyon ise on suur ja ilus ja võimas, aga tegelikult ma täpselt ei saa aru, sest seal ei ole lihtsalt võimalik neist mastaapidest aru saada.
* See koht ise-enesest on paras turistikas. Eks ikka, üks suur vaatamisväärsus siin maamunal. Kui auto sai pargitud, oli võimalik, mööda Canyoni äärt kõndida ja seda nautida, siis jälle tasuta shuttle'i peale istuda ja uude kohta sõita.

....

AGA! Ilmselgelt pole blogi kirjutamine mu number 1 asendustevust magistritööle, seega, et üldse midagi liiguks teen ma mõnda aega pildiblogi.

Marsruut: Flagstaff - Grand Canyon - Kingman

Mõni roogib T-särgis ja lühikestes pükstes autolt lund ära.

Jõudsin Chevy-ga Canyonile

Kartmatud

Inimesed on täpid.

Nii suur see ongi,

Kui hästi vaadata, siis ainult üks auto on tagurpidi pargitud.