Slovakkia. 23.09.15 Päev 9.

Esimene koolipäev pidi algama kell 9.00 Building materials loenguga. Läksin õigeks ajaks kohale, kedagi polnud. Mingi onu kõndis mööda, näitasin talle oma tunniplaani, ta üritas samastada seda seinal olevaga, ning osutas mingile kastikesele, kus on kirjutatud, et loeng algab hoopis kell 12. Nopekki, läksin tagasi ühikasse magama. Siis hakkasin mõtlema ja sain aru, et hoopis onu eksis ja näitas eelmisel päeval kell 12 pidama toimunud loengut (kuhu ma infopuuduse tõttu ka ei jõudnud). Hiljem oma postkasti vaadates avastasin õppejõult kirja, et ma olevat olnud õigel ajal ja õiges kohas, lihtsalt tema hilines, ning tema saabumise ajaks olin ma juba lahkunud (olen ma ainuke, kes seda kursust võtab???), samuti oli ta mind teisipäeval kell 12 loengusse ootanud.

Kedagi pole

Kella üheks läksin ülikooli 18-ndale korrusele oma esimesse Slovakkia keele loengusse. Ka seal alguses kahtlustasin, et olen üksi, kui lõpuks kaks mulle juba tuttavat hispaanlast laekus. Õppejõud oli ise pigem kohalik saksa keele õpetaja vist, niiet puterdas veits inglise keelt, aga ega see kokkuvõttes tal väga halb polnud. Õppisime kuidas hääldatakse igasuguseid katusega ja katuseta tähti (näiteks kui täishääliku kohal on kriipsuke peal, tuleb seda piekmalt hääldada, kui kaashääliku järel on ülakoma, tuleb seda pehmelt hääldada, nagu vene keeles mjähkij znakiga jne.) ja loomulikult enda tutvustamist. Ma usun, et mul on teataval määral tänu vene keele oskamisele pähis hea eelis, kuigi ikkagi on kohati keeruline.

Vaade slovakkia keele klassi aknast

Pärast kooli kasutasin lõpuks olemasolevat internetti, et oma kodustega rääkida. Lisaks kuna tundub, et telefoni wifisse ühendamine väljaspool kooli on võimatu võtsin vastu otsuse kohalik number võtta, kunagi peab tegelema sellega.