Slovakkia 17.09.15 Päev 2.

Hommikul magasin ennekõike oma eelmise päeva väsimuse välja, ometi ärkasin enne kümmet üles. Ei tea, kas see tund ajavahet mängib siin midagi või mitte, pigem ei usu.

Hommikul läksin otsima kohta, kus saab kohalikku ISIC kaarti teha, sest see on kõige alus. Nii ühistranspordi soodustus (kuigi ma arvan, et mu praegune tudengikaart töötab ka väga edukalt selles valdkonnas), ühikasse pääsemise kiipkaart, kui ka vajalik osa Interneti saamiseks. Kui ma lõpuks ülikooli mitmest hoonest jõudsin ühte, kus ma wifi sain, avastasin, et mul ISIC kaardi saamiseks vajalik makse tegemata (tuli meelde küll, et lootsin selle kohapeal ära teha, aga võta näpust). Siinkohal tänan oma õde, kes oli nõus seda koormat kandma. Loomulikult sellega ei olnud olukord lahendatud. Nimelt minu teaduskonna hoone oli ainuke, mis oli avalikkusele lukus. Ka sinna pääseb aind kiipkaardiga, mida mul ei ole. Ka liiklust seal absoluutselt polnud, niiet kellegi sabas ma ka sisse ei saanud.

Läksin tagasi wifi kohta, et saaks meili saata. Õnneks sain ka vastuse, et pean homme teataval kellaajal läbi astuma ja siis pean kõigepeal ennast faculty'sse registreerima ja alles siis saab ISIC asju ajama hakata. Kõik tundub nii keeruline ja ilmselt just eelkõige selle pärast, et kogu info, mis võiks mulle kuskilt kuidagimoodi kasulik olla, on ainult kohalikus keeles. (Esimene ametlik tutvumisloeng on ka, aga see on alles 22. sept). 21. septembril peaks ametlikult kool hakkama, mul pole isegi selle kohta mitte mingit täpsemat infot.

Pärast pikka ja tulutut jamamist olin endast päris väljas ning otsutasin hoopis linna avastama minna. Õnneks telefonis olev geps aitab päris hästi orienteeruda. Siiani pole kordagi kartnud ära eksida. Mõne jalutamise peale avastasingi end äkki vanalinnast. Esmapilgul tundub üpris Tallinna sarnane. Suhteliselt kodune tunne tekkis seal (eriti siis, kui sattusin shopingutänavale, kus olid reas sellised poed nagu Takko, Mohito, New Yorker). Kiirsöögiputkade poolest meenutab mulle see linn mu arust Ateenat.

Presidendi kodu

Õhtu lõppedes otsustasin veel avastada 10 min jalutuskäigu kaugusel asuvat suurt ostukeskust Central (üllatus-üllatus, seal oli ka wifi). Meenutas Viru keskust Tallinnas. Hea koht, kuhu minna kui riideid või jalatseid vaja. Paar head kodukeemia poodi oli ka, neisse tasub tagasi minna, kui miskit vaja läheb. Õnneks üks suur söögipood oli ka, aga sinna ma enam ei jõudnud. Ehk ostan homse õhtusöögi sealt.

Ilm oli terve päev väga kuum. Õues olevad tablood näitasid 33 kraadi celsiust. Ma arvan, et päevitusin täna rohkem, kui Eestis terve suve peale kokku. Ka tuuli oli ülimalt tugev, ma arvan, et kuskil 10m/s, kuid sellegipoolest oli väga palav.