Kui kõnnid tänaval,
jalutad ja näed,
kui palju kõik on nähtaval,
vaatad sisse kui mööda läed.

Majadel suured läbipaistvad aknad.

Tänava kõrgusele sätitud on need.
Sul nende taga olev silma hakkab,
omad järeldused teed.

On tuba hubane või külm
Kas ruumis oleks meeldiv
või seal tundub miskit julm.
Sa oma mötteid seedid.

Ja siis hakkad naerma äkki,

või hoopis korralikult vihastad.
See su arvamusega ei klapi,

paneb suu kriitikast kihama.

Aga tuleb teine, on rahulik ja vaatab.

Ei ka tema seda sisu mõista suuda,
Kuid enne kui ta olukorda laastab,
küsib miks on nii ja kas midagi saab muuta?

Kui on nii raske mõista, mida näed,
miks tallad seda, mis hoopis peitu jääb?

© blogi autor.