Never give up!: I'm back!

Ei teagi millest nüüd alustada. Vb oleks huvitav fakt see, et:
* sel ajal, kui ma blogi ei kirjutanud, blogi vaatamiste arv suurenes.
* Seisame Alinaga Hansakeskuse ees ja ootame bussi. Mööda sõidab vilkuritega kiirabi auto. Alina läheb tee äärde ja ütleb: kujuta ette nüüd, et me oleme Abjas...
* Meil siin Tartus naabrivalve nüüd.
* Istume loengus. Egle oli minu kõrval ja hakkas harilikuga kritseldama midagi. Mingil kummalisel moel läks tal hariliku ots katki ja loomulikult see, mis sealt otsast ära lendas maandus mulle näkku -.-
* See võib kõlada tõeliselt uskumatult, aga ma suutsin numbrimängu reaalselt kaotada, lihtsalt ükskõik kui palju enam välja ei kirjuta, ikka ei saa maha tömmata-
* Koolis on igast tarka ka teada saanud:
kui ruum on mõeldud vähemalt 30le inimesele, peab uks avanema väljapoole
enam kui kolmeastmelisel trepil peab olema käsipuu jne.
* Tainas olen ka olnud. Pärast arvutigraafika loengut pakkisin asjad ja tulin koju, Kodus avastasin, et olen arvuti laadija maha unustanud -.- Õnneks läksin tagasi kooli ja sain kohe kätte selle.
* Vahepeal on tõsised unehäired ka olnud, õhtuti lihtsalt ei saanud magama jääda. Soe piim meega ( te kõik mõtlete nüüd kindlasti IIIUUUU ) oli mu tõeline päästja. Nüüd õhtul peale seitset ei joo kohvi ega ühtki teed, va melissi tee meega. Pärast seda tundub, et asi hakkab kontrolli alla tulema. Viimased kaks nädalat juba suht normaalsed olnud.
* Käisin arsti juures ka. Otsustasin, et kaua ma ikka seda nohu aj peavalu kannatan, äkki saan abi. Siis saadetigi röntgenisse ja vereproovi, ilmselgelt olid näitajad väga normaalsed. Samas kui arst mu nina vaatas, siis ta imestas, et kuidas ma üldse hingata saan ja kirjutas välja mingi rohu ning saatis nina-kõrva-kurgu arsti juurde. Sain aja nädala aega hiljem. Vahepeal olin rohtu ka vötnud ja hingamine läks tõesti natuke paremaks, aga heast oli asi kaugel (nagu praegugi). Igatahes eriala arsti juurde jõudes vaatas ta mu nina üle ja ütles, et pole tal häda midagi. Kui ma ütlesin, et olen rohtu võtnud, siis see tegi natuke paremaks, aga enam paremaks pole läinud, siis mind sõimati kas ma tõesti arvan, et see rohi nädalaga mõjub. Ja kui ma ütlesin, et ma ju tunnen, et nina on kuskilt kinni, ma ei saa korralikult hingata, siis mul öeldi, et pilt näitab et kõik on korras ja tunda võib igasuguseid asju. Nii ma sealt kabinetist täiesti vihasena ja täis lootusetuse tunnet välja astusin.
Ja kui ma veel mõtlen, et siuksed streigivad praegu....
* Käisime Alinaga neljap pärast trenni poes. See oli huumor omaette. Sellist kassapidajat pole varem näinud. Lõi Alina asjad läbi (eluaeglaselt), Alina annab maxima kaardi, siis kassapidaja küsib, kas soovite maxima raha kasutada? Alina vastab ei, ja paneb täpse raha selleks ettenähtud kohta. Kassapidaja sirutab käe välja ja ütleb: Anna mulle kätte see. -.- Oli küll suht wtf reaktsioon. Järgmisena hakkab kassapidaja siis minu asju läbi lööma, kui mul enne tundus, et aeglasemalt teha ei saa, siis nüüd ma sain tõestuse, et see on siiski võimalik. Mu kauba seas oli ka kaks hematogeeni, mille ta kolm korda läbi lõi. Ise ta sellest aru ei saanud. Kui ma mainisin, siis läks mönusalt aega, enne kui ta suutis selle ära parandada. Ulatasin, siis talle maxima kaardi ja kuna ta sellega nii aeglaselt ümber käis, panin ma vahepeal kaardi kaardimakseautomaati ja kõik jooksis kokku -.- Igatahes kassapidaja palus mul punast nuppu vajutada. Vajutasingi siis punast nuppu ja vötsin kaardi välja, jäädes ootama, mis edasi. Kassapidaja vaatab sellepeale mulle otsa ja ütleb, et vajuta punast nuppu, kui ma vastasin, et ma olen seda juba teinud, oli ta väga imestunud, justkui tahtmata mind uskuda. Igatahes kui see värk toimima hakkas lõi ta mu maxima kaardi läbi ja hakkas küsima: Kas te soovite... Kuna ma teadsin juba mis ta küsib, ja ei tahtnud seal enam passides aega raisata vastasin kiiresti ei, laskmata tal laust lõpetada. Kassapidaja vaatas selle peale ehmunud näoga mulle otsa ja küsis, kas ta oli seda mu käest juba küsinud, et ma nii kiiresti vastata oskasin. Ütlesin ei, ma teadsin lihtsalt mida te küsite. Ta hakkas sellepeale naerma. Igatahes löpuks jõudis järg selleni, et ma sain maksma hakata, panin kiiresti pin-koodi ära ja kuni aparaat autoriseeris seda, otsustasin väikest kilekotti paluda. Kõigepealt kassapidaja nõudis, et ma paneks pin-koodi, ütlesin, et ma juba panin ja palusin uuesti väikest kilekotti, siis ta ei saanud kohe aru, millest ma räägin. Okei, lõpuks sain selle kilekoti ka. Lõpus ütlesin, et tahaks tsekki ka, sellepeale sain vastuseks, et LOOMULIKULT, umbes, et nagu ma üldse kahelda võisin, et ta mul selle annab -.-
Kui me Alinaga poest välja saime, siis lihtsalt tuikusime naerukrampides auto juurde :D Alinaga on isegi tugev, ta pidas poes vastu, et mitte naerma hakata, mina nt kohati ei suutnud seda.
* Tuleks ära mainida veel, et tundub, et ma olen taas väravavaht. Esimene mäng, mil ma sinna läksin suutsin ma muidugi paraja pudru ja kapsad kokku keerata, minu pärast kaotasime ka. Aga see-eest järgmises mängus tulid siuksed tõrjed, et ise ka ei usu.
* Igatahes eelmise jätkuks. Mingil määdžik kombel me olime nii tublid ja võitlesime välja järgmiseks hooajaks koha meistriliigas!