Ja seljataha jäid:

* 3 nädalat kella 3ni öösel õppimist

* hunnikute viisi kohvi, šokolaadi, pähkleid, kuivatatud ananasse, mesikäpa batoonikesi, kõrsikuid jms.

* asjadest ülekuhjatud laud

* trennidest puudumine

* mõõtmised, kavandamised, planeerimised, füüsika, mehaanika, esitlused ja suurel hulgal joonistusi.

* kirumine, vandumine, vihastamine, leppimine, sundimine, ära tegemine.

Kindlasti oleks asi valutumalt möödunud, kui ühed õppejõud poleks tunniplaanis ettenähtud loengutele juurde pannud ja teised poleks perekondlikel põhjustel 5 loengut ära jätnud ja siis tahtnud sessi ajal kõik järgi teha. Aga noh, me kipume sellega vaikselt harjuma juba...

Kahjuks ei saa veel rõõmust lakke hüpata, et kool on läbi, kuna kaks ainet on veel tegemata, kuid sellegi poolest oskan ma öelda, et hinnete poolest ma ületasin see semester ennast mitmekordselt. 

VB sellepärast, et mul tekkis eesmärk, VB sellepärast et ained olid lihtsamad, VB sellepärast et ma olin tublim. Ehk kõike natuke. 

Kindlasti ma võin öelda, et ma pole kõigi tulemuste saamise protsessiga rahul. Ma vist hakkan vanaks jääma, aga paari teooremi pähe tuupimisest saadud 5 on jama, kui aine täiesti selgusetuks jäi. Jah, ma pigem oleks rabanud ja õppinud nädal aega, aga vähemalt midagi aru saanud, kuhugi jõudnud. 

Samas kui mõelda, et hindelised ained tulid ehk tõesti kergemalt kätte, kui varem, siis arvestuslike ainetega oli nii palju rabelemist, et see EAP mahtuvuselt korvab need lihtsmalt pääsetud ained, korvab ja jääb veel natuke ülegi.

Aga tegelikult olen ma rõõmus, sest esimest korda tunnen, et mu eriala on mulle hakanud huvi pakkuma.

Lisaks tundsin ma täna ennast väljakul üle hulga aja mängijana, mitte hädavaresena...