pühapäev, 31. juuli 2011

Igaüks näeb sinu välimust, aga ainult mõni üksik mõistab su olemust.

Mõnikord mulle tundub, et üks inimene mõistab mu olemust paremini, kui mina ise. Mõnikord mulle tundub, et ma saan oma hetkeseisust aru alles pärast seda, kui ta on sellest mulle rääkinud. Mõnikord mulle tundub, et ta on ainuke inimene, kellega mõnest asjast rääkida saab. Mõnikord mulle tundub, et ta ei olegi nii tähtis inimene. Kuid alati ma jõuan selleni, et tihti ma lihtsalt vajan teda!
Samuti tahaks tervitada Tiiut ja mu Emo, kes ehk ka siia vahepeal ära eksivad.


And what about me?
Tööl on jäänud käia 4 päeva. Täpsemalt öeldes 3 ja natuke peale. Ausaltöeldes oleks hea meelega kuu löpuni tööl olnud, aga mis teha, ees on 10 päevane käbilaager, mis tuleb kuidagimoodi üle elada. See peaks umbes niimoodi välja nägema, et iga hommik me tõuseme eluvara üles, sõidame Tartust Räpinasse, siis kella viieni tuubime käbide ja okaspuude olemust ja sõidame tund aega Tartu tagasi. Põhimõtteliselt oelks saanud ka kohapeale ühikasse elama jääda, aga siis oleks kallim välja tulnud + õhtud tahaks ikkagi omale jätta. Igatahes see jubedus hakkab 8 august, hoidke pöialt.
Üritan vaikselt ka herbaariumi teha, aga ma olen enamus oksi ära visanud, kuna nad läksid tumedaks kõik. Pole hullu, üritan õigeks ajaks asja kuidagi ikka ära teha. 
Aaaga ma käisin teisipäeval juuksuris ja ma ei teinud lühikest soengut, tegin hoopis midagi poollühikest, vähe kahtlane on, aga kärab ka. Kolmapäeval käisin Pärnus, nii soe oli, ma olin umbes 2 tundi peaaegu järjest vees. Mönus. Muud pönevad polegi, kui välja arvata, et tööl ma feilin suht palju. Poole aasta normi saab täis vist. Aga sellest ma ei hakak siin parem rääkima, vot.


Üks küsimus ka löppu, proovige vastus leida.
* Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar